abitala

abitala, -e f., nom. propr.
etiam:

abitata

Br
HR

Abitala

EN

Abital

GR

Ἀβιτάλ

LA

Abital

– uxor sexta David: peti sapatei s(i)n’ abitale BrVO 319d N₂ 175a Vb₄ 204a abitate Vat₅ 158b Aβιτᾰλ Abital 2Reg 3,4.

Cf.