abitala, -e
f., nom. propr.
etiam:
abitata
Br
HR
Abitala
EN
Abital
GR
Ἀβιτάλ
LA
Abital
– uxor sexta David: peti sapatei s(i)n’ abitale BrVO 319d N₂ 175a Vb₄ 204a abitate Vat₅ 158b Aβιτᾰλ Abital 2Reg 3,4.
Cf.